Spordivitamiinid

Spordivitamiinid on komplekssed vitamiinipreparaadid, mis hõlmavad inimese igapäevast vajalikku annust – vees ja rasvades lahustuvaid vitamiine. Multivitamiinikomplekside oluliseks omaduseks peetakse organismi varustamist tasakaalustatud koguse kõigi vitamiinidega, mis ei ületa lubatud soovitatavat ööpäevast annust. Spordivitamiinides on alati kõrge B-rühma vitamiinide sisaldus, kuna B-rühma vitamiinidel on füüsiliste tegevuste ajal tohutu tähtsus.

Spordivitamiinid sisaldavad ka laia spektri vitamiine, mis on mõeldud organismi täielikuks toimimiseks, vitamiinide kontsentratsioon on eriti kõrge, mis on mõeldud intensiivseteks ja füüsilisteks koormusteks vähemalt 3 korda nädalas. Samuti sobivad spordivitamiinid eriti viiruste ajal, mis parandavad oluliselt immuunsust ja organismi kaitsevõimet.

B1 mõjub positiivselt südame-veresoonkonnale, parandab seedeelundite, närvi- ja endokriinsüsteemi tööd ning psühholoogilisi funktsioone, tagab normaalse energia saamise ainevahetuse. See vitamiin on eriti vajalik õigeks süsivesikute ainevahetuseks. Vajaliku B1-vitamiini ööpäevase annuse sisaldab näiteks 200 g kaerahelbeid või 100 g sealiha. Seda leidub rikkalikult ka pähklites, kaunviljades, piimas ja piimatoodetes.

B2 toimib koensüümina paljudes oksüdatsiooni- ja redutseerimisreaktsioonides, näiteks hingamistsüklis. Mida rohkem kaloreid toidus, seda rohkem on vaja B2-vitamiini. Vajaliku B2-vitamiini ööpäevase annuse sisaldab näiteks 600 g kohupiima või 50 g maksa. Selle vitamiini allikad on ka liha, neerud, kala, piim ja selle tooted, teraviljad ja nende tooted.

B3 osaleb energia tootmises. Sellega moodustuvad erilised ensüümid, mis mõjutavad protsesse energia ümberkujundamisel süsivesikuteks. Vitamiin B3 aitab kontrollida glükoosisisaldust veres, võimaldades kehal kulutada kogunenud energiat.

B5 parandab ajutegevust.

B6 osaleb valkude vahetuses, parandab immuunsüsteemi ja närvisüsteemi tööd, aitab vähendada väsimust ja nõrkust, parandada une kvaliteeti ja tagada normaalne energia saamise ainevahetus. Vajaliku B6-vitamiini ööpäevase annuse sisaldab näiteks 300 g kala või 130 g sojaube või 190 g pruuni riisi. Seda leidub rikkalikult ka lihas, munades, värsketes köögiviljades, pähklites, täisteratoodetes.

B9 ehk foolhape on aminohapete ja valkude metabolismi protsesside koensüüm. Aitab tagada rakkude jagunemist, soodustab normaalset aminohappe sünteesi. Eriti vajalik rasedatele, kuna toimub tugevnenud uute rakkude moodustumine. Vajaliku B9-vitamiini ööpäevase annuse sisaldab näiteks 400 g rohelist lehtsalatit, spinatit või 200 g värskeid rohelisi herneid. Seda leidub rikkalikult ka teistes tumerohelistes lehtköögiviljades, puuviljades ja marjades, teraviljades (eriti nisu) ja täisteratoodetes.

B12 tagab rakkude jagunemise. Parandab immuunsust, soodustab närvisüsteemi tööd, vähendab väsimust, aitab tagada normaalset energia saamise ainevahetust. Vajaliku B12-vitamiini ööpäevase annuse sisaldab näiteks 5 g maksa või 100 g lambaliha või kolm muna. Palju seda vitamiini on mereandides, sojakastmes, sojapiimas, täisteratoodetes.

Antioksüdantide rühm (vitamiinid C, E, β-karoteen) on samuti oluline sportlaste toitumises, kuna vaatamata sellele, et sportlaste organismi antioksüdatiivne võime on kõrgem kui istuva eluviisiga inimestel, on väga intensiivsete treeningute käigus kaitsevõime raske neutraliseerida vabade radikaalide toimet.

Mineraalained on bioloogiliselt aktiivsed ained, mis tagavad kõigi elundite ja süsteemide funktsionaalsuse. Igal neist on oma roll inimkehas. On oluline, et mineraalained satuksid organismi iga päev toidu kaudu. Mineraalainete üleküllus või puudus võib mõjutada kogu organismi tööd. Mineraalained nagu vitamiinidki on vajalikud organismi normaalseks toimimiseks.

Naatrium (Na) – aluseline rakuväline katioon. Koos kaaliumi ja klooriga – üks kolmest toitainest, mida inimene vajab suurtes kogustes. Naatriumi on inimkehas 70–110 g. 1/3 asub luudes, 2/3 – lahustes, lihas- ja närvikudedes. Naatrium koos kloori ja kaaliumiga reguleerib vee-soola ainevahetust, hoiab tasakaalu raku- ja rakuvälises lahuses, tagab ühtlase osmootse rõhu taseme, osaleb hapete neutraliseerimises. Naatrium reguleerib vererõhku ja lihaste kokkutõmbumise mehhanismi, hoiab sobivat südamerütmi, annab kudedele vastupidavust. Naatrium on oluline seede- ja eritusorganite süsteemile, see hoiab tasakaalu ainete sisenemisel ja väljumisel rakkudest.

Kaalium (K) – oluline mineraal ja elektrolüüt inimkehas. Seda on vaja kõigi elusrakkude talitluseks, seetõttu leidub seda kõigis taime- ja loomsed kudedes. Organismi normaalne talitlus on otseselt seotud kaaliumi kontsentratsiooni õige reguleerimisega nii rakkude sees kui ka väljaspool. See mikroelement on oluline organismi elektriliste signaalide reguleerimiseks (hoidmaks rakkude polaarsust, neuronite signaalide teket, südameimpulsside ja kokkutõmbumissignaalide teket), toitainete ja metaboliitide transportimiseks ning ensüümide aktiveerimiseks. Aitab hoida aju tervist – kaalium on närvisüsteemi, mis koosneb ajust, seljaajust ja närvidest, säilitamiseks oluline mineraalaine. Kaalium osaleb ka rakkude ja rakkudevahelise lahuse osmootse tasakaalu tagamisel. Kaaliumi puuduse korral on vedeliku ainevahetus häiritud. Närvisüsteemi häired koos arteriaalse vererõhu ja ajuvedelikega võivad kaaliumi puuduse korral põhjustada pikaajalisi ja tugevaid peavalu. Vähendab insuldiriski – tänu sellele, et kaalium osaleb närvisüsteemi reguleerimises, südametegevuses ja veetasakaalu tagamises, vähendab kõrge kaaliumisisaldusega dieet insuldiriski. Lisaks pidage meeles, et organism imab kaaliumi looduslikest toiduallikatest palju paremini kui toidulisanditest. Südame tervise parandamine – kaalium on vajalik koordineeritud lihastalitluseks. See aitab tagada kokkutõmbumise ja lõdvestumise tsükleid, see kehtib ka südamelihase kohta ja on otseselt seotud kaaliumi ainevahetusega. Kaaliumi puudus soodustab arütmiate ja ebaregulaarse südame tegevuse (pulsi) teket. Vererõhu langus – inimkehas on protsess, mida nimetatakse naatriumi-kaaliumi ainevahetuseks. See on vajalik ainevahetusprotsessideks rakkudes, vedelikutasakaaluks ja õigeks südametegevuseks. Tänapäeval on toidus vähe kaaliumi ja palju naatriumi, selline tasakaalutus põhjustab kõrgenenud vererõhku. Luude tervis – teaduslikud uuringud on kindlaks teinud, et kaalium on oluline luude tervise tagamiseks. On leitud, et kaalium vähendab luude resorptsiooni – protsess, milles lagunevad luurakud. Seega suurendab piisav kaaliumi kogus organismis luutihedust. Vähendab lihaskrampe – kaalium tagab lihaste koordineeritud töö ja reguleerib vedeliku ainevahetust. Kaaliumi puuduse korral võivad tekkida lihasspasmid. Lisaks võib kaaliumirikaste toodete kasutamine vähendada menstruaalvalusid. Veelgi enam, kaaliumirikkad tooted mitte ainult ei väldi lihasspasme, vaid vähendavad ka nende nõrkust ja väsimust. Kaalium aitab võidelda tselluliidiga – tavaliselt seostatakse tselluliiti suure rasvasisaldusega ja vähese aktiivsusega. Kuid üks peamisi tegureid, lisaks geneetikale, on vee kogunemine organismis. Vedelikud kogunevad suurenenud soola ja vähenenud kaaliumi tarbimise korral.

Kaltsium (Ca) – täiskasvanud inimese organismis on umbes 1200 g kaltsiumi. 99% kaltsiumist asub mineraliseeritud kudedes (luud, hambad), kus see esineb kaltsiumfosfaadi kujul ja veidi kaaliumkarbonaadina, mis tagavad skeletti tugevuse ja kõvaduse. 1% asub veres, rakuvälises lahuses, lihastes ja teistes kudedes. Kaltsium aitab: tagada luude kasvu ja arengut, tagada luude ja hammaste tervist; säilitada kudede talitlust, rakkudes, mis vajavad pidevat kaltsiumi varustamist – südames, lihastes ja teistes organites; aidata veresoonte talitluse tagamisel ja närviimpulsside edastamisel; aidata organismil omastada D, K-vitamiine, magneesiumi ja fosforit; vähendada trombide tekke riski; tagada normaalset seedeensüümide tööd.

Magneesium (Mg) – oluline mineraalaine organismis, seda on vaja umbes 300 erineva ensüümi normaalseks talitluseks. Koos kaltsiumi ja fosforiga osaleb magneesium tervete luude loomises. Magneesium on vajalik glükoosi, aminohapete, rasvade ainevahetuseks, see aitab toitaineid transportida ja on vajalik energia tootmiseks. Magneesium osaleb valkude sünteesis, geneetilise informatsiooni ja närviimpulsside edastamises. Vajalik südame-veresoonkonna süsteemi säilitamiseks. Piisav magneesiumi kogus organismis vähendab südameinfarkti riske. Magneesium normaliseerib lihaste talitlust, vähendab kolesterooli hulka, soodustab organismi puhastamist teatud tüüpi toksilistest ainetest. Magneesium koos B6-vitamiiniga ei lase tekkida neerukividel. Kui puudub ainult magneesium, siis neerukivid tekivad tavaliselt fosfaattüüpi (kaltsium ühendub fosforiga), kuid kui puudub B6-vitamiin, siis tekivad oksalaatkivid (kaltsium ühendub oblikhappega). Magneesium on tuntud ka kui stressivastane vahend, kõrgem magneesiumisisaldus organismis soodustab vastupidavust stressiolukordadele. Magneesiumisoolad pärsivad pahaloomuliste kasvajate teket. Magneesiumi soovitatakse ka suurenenud väsimuse korral.

Fosfor (P) mõjutab vaimset ja lihaste talitlust, võrdselt kaltsiumiga annab luudele ja hammastele tugevust – see osaleb luukoe moodustumise protsessides. Fosfor osaleb praktiliselt kõigis keemilistes reaktsioonides, mis toimuvad organismis ja on element, mis osaleb energia tootmises. Fosfor osaleb valkude sünteesis, kuulub DNA ja RNA koostisse, osaleb valkude, süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosfor koos magneesiumi ja kaltsiumiga moodustab ja säilitab luustruktuuri. Juhtudel, kui fosforit on organismis liiga palju, hakkab kaltsium sellega moodustama vees lahustumatuid sooli. Kaltsiumi ja fosfori suhe peaks olema 1:1,5, siis imenduvad soolad kergesti.

Kloor (Cl) – üks kolmest toitainest, mida inimene vajab suurtes kogustes. Kloor osaleb veetasakaalu tagamisel organismis. See on vajalik adekvaatseks närvi- ja lihaste talitluseks, soodustab seedimist, aitab organismist kahjulikke aineid välja viia, aitab puhastada maksa rasvast ja on vajalik ajutegevuseks.

Väävel (S) – võiks pidada ilu mineraalaineks, kuna see on vajalik naha, küünte ja juuste tervisele. See osaleb energia tootmise protsessides, vere hüübimisprotsessides, kollageeni sünteesis. Väävel mõjub organismile allergiavastaselt, puhastab verd, soodustab ajutegevust, stimuleerib rakkude hingamist ja aitab sapi eritumise protsessis.

Jood (I) – tohutu tähtsus organismis – see on hormoonide (türoksiin, trijoodtüroniin) lahutamatu koostisosa. Joodi sisaldavad hormoonid stimuleerivad kasvu ja arengut, reguleerivad energeetilist ja soojusvahetust, tugevdavad rasvade, valkude, süsivesikute oksüdatsiooni. Need hormoonid aktiveerivad kolesterooli lagunemist, reguleerivad südame-veresoonkonna funktsiooni, on vajalikud kesknärvisüsteemi arenguks. Jood on biostimulaator ja immunostimulaator, takistab trombide teket.

Raud (Fe) osaleb hemoglobiini tekkes, kilpnäärme hormoonide sünteesis ning organismi kaitses bakterite eest. Raud on vajalik immuunsete kaitseorganismide moodustamiseks ja on vajalik B-rühma vitamiinide toimimiseks. Raud kuulub 70 erineva ensüümi koostisesse, sealhulgas hingamisprotsesside tagamiseks rakkudes ja kudedes, see osaleb ka kahjulike ainete neutraliseerimisel. Koosmõjus teiste esmatähtsate ainetega – C-vitamiin, vask (Cu), koobalt (Co) ja mangaan (Mn) – imendub raud toidust paremini, kuid kui samal ajal kasutada kaltsiumi (Ca), siis raua imendumine halveneb.

Mangaan (Mn) kuulub aktiivsete ensüümide koostisse, mis osalevad oksüdatsiooni-redutseerimise protsessides (superoksiidismutaas ja püruvaatkinaas). Mangaan on ka koostisosaks ensüümides, mis moodustavad sidekudesid, see soodustab kasvu ja kõhrede ning luude tervist. Mangaan on vajalik aju ja närvisüsteemi normaalseks funktsionaalsuseks. Seda on vaja ka kõhunäärme talitluseks, energia, kolesterooli ja nukleotiidide tootmiseks; mõjutab rasvade ainevahetust, vähendab rasvade kogunemist maksa; normaliseerib veresuhkru sisaldust, vähendades seda diabeedi korral. Mangaan reguleerib glükoosisisaldust veres ja on vajalik insuliini normaalseks sünteesiks; stimuleerib askorbiinhappe saamist glükoosist. Mangaan on türoksiini – kõige olulisema kilpnäärmehormooni – tekke oluline koostisosa. Seda on vaja ka rakkude jagunemise protsessis.

Seleen (Se) – on tuntud kui antioksüdant, koos E-vitamiiniga kaitseb see organismi vabade radikaalide eest. Seleen on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, see reguleerib organismis ainevahetust ja kaitseb südamehaiguste eest. Seleeni on vähi vastane toime, see soodustab rakkude õiget kasvu ja arengut, suurendab organismi imamisvõimet, ravib müokardiinfarkti surnud alasid ja stimuleerib immuunsüsteemi.

Tsink (Zn) – rohkem kui 200 ensüümi koostises, mis osalevad erinevates ainevahetusreaktsioonides, sealhulgas süsivesikute, valkude, rasvade ja nukleiinhapete sünteesis ja lagunemises. Tsink on kõhunäärme hormooni – insuliini – põhikomponent, mis reguleerib veresuhkru taset. Tsink soodustab organismi kasvu ja arengut, on vajalik suguküpsuseks ja perekonna jätkamiseks. Sellel on oluline roll skeletti moodustamisel, vajalik immuunsüsteemi funktsionaalsuseks, omab viiruse- ja toksilistevastaseid omadusi, osaleb võitluses nakkushaiguste ja vähi vastu. Tsink on vajalik juuste, küünte ja naha tervisele, samuti aitab see maitse- ja lõhnataju. See sisaldub alkoholi töötlevates ensüümides. Tsingile omistatakse ka antioksüdantne aktiivsus, sarnane seleeni, C- ja E-vitamiiniga – see kuulub superoksiidismutaasi ensüümi, mis takistab organismis agressiivsete ja aktiivsete hapnikuvormide teket.