Tervis ja immuunsus

Tugev immuunsus on aluseks tugevale tervisele. See on võti nii heale enesetundele igapäevaelus kui ka edule spordis. Et see alus oleks vankumatu, ei pea ootama, kuni probleemid algavad, vaid tuleb mõelda ja hoolitseda selle eest ennetavalt.

Kollageen on üks viimase aja enim arutatud koostisosi toidulisandites ja ilutoodetes. Üha rohkem teavet ja uuringuid selle kohta ilmub ka teaduskirjanduses. Mis siis kollageen tegelikult on? See on inimkehas leiduv valk, mis nagu liim hoiab koos meie sidekudesid. Kollageen on üks sagedamini esinevaid valke organismis ja moodustab umbes 25–35 protsenti koguvalgu hulgast. Kollageeni leidub mitte ainult nahas, vaid ka näiteks luudes, sidemetes, veresoontes, kõhredes ja lihastes – seega mõjutab meie tervist tervikuna. Kollageen aitab meie nahal tunda ja välja näha noorem, hoiab tugevamaid luid, tagab kõõluste ja sidemete elastsuse, tugevdab erinevaid kudesid meie kehas. Mõnedes uuringutes on mainitud ka kollageeni soodsat mõju degeneratiivsete muutustega liigestele. Seda tarbides moodustuvad vabadest aminohapetest uued kollageen- ja elastiinikiud, samuti seostub see fibroblastide retseptoritega, soodustades uue kollageeni, elastiini ja hüaluroonhappe sünteesi. Kollageeni molekulid on väga suured ega imendu organismi iseenesest. Et me siiski suudaksime seda omastada, on loodud nn joodav kollageen. See esineb enamasti hüdrolüüsitud kollageeni kujul, mis tähendab, et molekulide aminohapped on väiksemateks peptiidideks lõhustatud, mis koosnevad kahest või kolmest aminohappest. Tänu sellele väikese molekulmassiga struktuurile suudab kollageen imenduda seedetraktist ja levida kogu inimkehas, peamiselt dermisesse. Tarbitud kollageen püsib inimkehas umbes kaks nädalat. On erinevat tüüpi kollageene, kuid peamised ja sagedamini esinevad on I, II, III ja IV tüüpi kollageen. Nahas on kõige rohkem I ja III tüüpi kollageeni. 90% kogu kollageenist on I tüüpi kollageen. Kollageen koos elastiinsete kiududega tagab naha, sidemete, kõõluste ja sidekudede elastsuse ja tugevuse, samuti hammaste vastupidavuse. II tüüpi kollageen koosneb vähem tihedatest kiududest ja selle peamine ülesanne on säilitada elastsust liigestes ja kõhredes. IV tüüpi kollageen on basaalmembraani põhikomponent – see eraldab epiteelkoesid sidekudedest ja ümbritseb lihaskiude. See kollageen moodustab võrgustiku ja toimib barjäärina kudede vahel. Oluline on selle roll rakuprotsesside reguleerimisel ja signaalide edastamisel – see on oluline erinevate füsioloogiliste funktsioonide tagamiseks.

Naha vananemine on normaalne füsioloogiline protsess, mida kogeme aastatega, kuid seda mõjutavad geneetika ja loomulikult ka ultraviolettkiirgus, elustiil, stress ja muud keskkonnategurid. Saame aidata oma kehal säilitada ja taastada kollageeni kogust, kasutades seda seespidiselt, aeglustades naha ja kogu keha vananemist. Mitme uuringu osalejatel, kes kasutasid kollageeni seespidiselt vähemalt 12 nädalat, vähenes nahakortsude hulk ja nahakuivus märkimisväärselt.

Inimese vananedes laguneb kollageen kiiremini, kui organism suudab seda taastada. Kollageenikiud muutuvad paksemaks ja lühemaks, seega muutub nahk õhemaks ja vähem elastseks. Alates 25. eluaastast väheneb kollageeni kogus organismis umbes 1% aastas. Selle vähenemist põhjustavad ka ultraviolettkiirgus, õhusaaste, suitsetamine – see kõik lõhub ensüüme, mis aitavad kollageeni moodustada. Kollageeni kogus väheneb tugevalt ka menopausi ajal, kui hormoonide tase naise kehas muutub.

Igal sool on füsioloogilised iseärasused, millele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata. Multivitamiinid, testosterooni tooted, hormonaalne tugi. Meeste vitamiinid erinevad naiste vitamiinidest selle poolest, et need on kontsentreeritumad, tugevamad ja koostisosade mitmekesisus erineb, sobides spetsiaalselt meestele. Populaarseimad naiste vitamiinid on mineraalained, vitamiinid, ensüümid, antioksüdandid. Neil ja teistel toodetel on oluline roll naise kehas ja tervislike funktsioonide säilitamisel.

Mineraalained on anorgaanilised ained, mis on asendamatu toitumise koostisosa, kuna neid on vaja organismi eluprotsessideks ja normaalseks arenguks. Mineraalained tagavad organismi kudedes neutraalse reaktsiooni ja teatud osmootse rõhu, osalevad rakkude ärrituse-ergastuse protsessides, soodustavad või pärsivad erinevate ensüümide tööd, mõjutades seeläbi kõige erinevamaid ainevahetusprotsesse. Lisaks osalevad mineraalained skeleti moodustamises. Inimorganism saab mineraalaineid toidust ja osaliselt veest. Oma dieedi rikastamiseks nende oluliste ainetega on võimalus osta erinevaid mineraalaineid toidulisandite kujul.

Taimsed tooted, mis sisaldavad puuvilju, köögivilju, erinevaid taimi ja marju, varustavad rikkalikult vitamiinide ja mineraalainetega inimorganismi. Need tervislikud toiduained annavad ka tervisele vajalikke kiudaineid. Puuviljade ja köögiviljade kasutamine toidus tugevdab keha ja parandab üldist tervislikku seisundit.

Omega-rasvhapped on peaaegu kõigile tuntud oma heade omaduste poolest, mis soodustavad normaalset ajutegevust. Kuid oomega-rasvhapetel on ka muid funktsioone, mis mõjuvad soodsalt meie tervisele ja enesetundele tervikuna. Oomega-rasvhappeid on kolme tüüpi – oomega-3, oomega-6 ja oomega-9. Igaüks neist täidab mingit konkreetset funktsiooni, mis mõjub soodsalt inimese tervisele. Asendamatud rasvhapped oomega-3 ja oomega-6 on polüküllastumata rasvhapped, mida inimorganism sünteesib väga väikestes kogustes või ei sünteesi üldse. Oomega-9 rasvhapped ei ole asendamatud, kuna organism suudab neid ise sünteesida oomega-3 ja oomega-6-st. Asendamatute oomega-3 rasvhapete peamine allikas on kala, mis sisaldab eikosapentaeenhapet (EPA) ja dokosaheksaeenhapet (DHA), samas olulised oomega-6 rasvhapped inimtoidus on arahidoonhape, mida leidub lihas, ja linoolhape, mida leidub seemnetes ja taimeõlides. Tavaliselt saame rasvhappeid toiduga, kuid kui me igapäevaselt ei tarbi tooteid, mis sisaldavad väärtuslikke oomega-3, oomega-6 ja oomega-9 rasvhappeid, on soovitatav neid saada toidulisanditega, näiteks kalaõliga. Oomega-3 on kõige olulisemad ja enam uuritud rasvhapped, mida inimorganism vajab rakumembraanide moodustamiseks. Need on eriti olulised ajurakkudele, kuna oomega-3 mõjub soodsalt ajutegevusele ja nägemisele. DHA-rasvhapetel on eriline tähtsus võrkkesta tervise säilitamisel. Samuti võib oomega-3 talvehooajal olla kasulik meeleolu parandamiseks, kui ilm ei hellita meid ilusa ja paksu lumekihiga. Ka südame tervisele on oomega-3 rasvhapped vajalikud, kuna need tugevdavad südamelihase rakumembraane, vähendades seeläbi südamestimmi häireid. Täiendav oomega-3 kasutamine võib säilitada normaalset vererõhku.

Liigesed, sidemed ja luud – väga olulised ja samal ajal märkimisväärsed kehaosad, mis, kui nende eest piisavalt hästi ei hoolitseta, võivad oluliselt halvendada sinu tervist ja põhjustada erinevaid liikumishäireid. Haprad luud, tundlikud liigesed ja nõrgad sidemed võivad mõjutada sinu elukvaliteeti ja piirata sinu võimeid. Et vältida lihassidemete nikastusi, liigesevalu või sagedasi luumurde, tuleb oma tervise eest hoolt kanda! Luude, liigeste ja sidemete “toitmiseks” võid oma igapäevaellu lisada vitamiine või toidulisandeid, mis sisaldavad erinevaid kehale olulisi elemente.

Maks täidab palju elutähtsaid funktsioone, mis on vajalikud hea tervise ja pika eluea jaoks. Iga minut toimub maksas 20 miljonit erinevat reaktsiooni. Maksas toodetakse valke, vitamiine, palju ja erinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid. Maks on ensüümide ja vitamiinide ladu, baas ja laboratoorium, maks on eriti oluline just A, B12 ja D-vitamiini ringluses. Maks aitab tagada ka vere hüübimist. Maks toodab ka kolesterooli ja aineid, mis vastutavad immuunsuse eest. Maksal on suur tähtsus nii süsivesikute, valkude kui ka rasvade ainevahetuses. Lihtsuhkrud muudetakse maksas glükogeeniks. Maks suudab sünteesida glükogeeni aminohapetest ja rasvhapetest. Maksas tekivad glükogeenivarud, mida organism koormuse ja stressi korral muudab lihtsuhkruks – glükoosiks ja laseb verre, varustades organismi vajaliku energiaga. Ja loomulikult on maks peamine detoksikatsiooniorgan, mis muudab toksiinid looduslikult vähem ohtlikuks, kuid maks üksi ei suuda toime tulla kõigi organismis olevate toksiinidega, seetõttu vajab ta abi – tervislikku toitumist, toidulisandeid, antioksüdante ja vett.

L-lüsiin, L-türosiin, L-tsitruliin, L-arginiin, beeta-alaniin on aminohapped, mis on eraldatud kogu suurest aminohapete perekonnast. Aminohapped leiduvad organismi igas rakus ja täidavad olulist rolli inimese elus.

Süda on meie keha liikumapanev jõud – selle tervisele ja talitlusele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Kõik teavad peamisi soovitusi südame tervise säilitamiseks ja parandamiseks, kuid kui on soov lisaks oma südame tervise eest hoolt kanda, võivad appi tulla spetsiaalsed tooted, nagu gotu kola, koensüüm Q10, resveratrol, mis aitavad säilitada tugevat ja tervet südant, normaliseerida vererõhku ja hoolitseda heaolu ja mugavuse eest elu jooksul.

Immuunsus võitleb viiruste, bakterite ja kahjuliku keskkonnamõju vastu. Tugev immuunsus kaitseb organismi erinevate haiguste ja viiruste eest. Ilma immuunsüsteemita oleks inimorganism täiesti kaitsetu viiruste, bakterite, seente ja teiste kahjulike väliste ja sisemiste tegurite mõju vastu. See võib olla tugevam või nõrgem, kuid igaühel on võimalus seda tugevdada nii eluviisi kui ka toidulisanditega.

Antioksüdandid pole midagi muud kui vitamiinid, mineraalained ja ensüümid, mis suudavad hävitada vabu radikaale ja ära hoida nende tekitatud kahju. Vabad radikaalid on omakorda ebastabiilsed hapnikuühendid, mis tekivad looduslikult ainevahetusprotsessis. Tavaliselt suudab organism nendega toime tulla, kuid erinevate ebasoodsate tegurite mõjul võivad vabad radikaalid tekkida suuremas koguses ja kui nende tase on liiga kõrge, kahjustavad need rakke. Vabade radikaalide hulk suureneb keskkonnasaaste, ebatervisliku toitumise, ultraviolettkiirguse, ioniseeriva kiirguse, sigaretisuitsu, füüsilise ülekoormuse, stressi ja muude ebasoodsate tegurite mõjul. Need põhjustavad rakkude kahjustusi, nõrgestavad immuunsüsteemi ja soodustavad infektsioonide ja erinevate haiguste arengut. Teadlased arvavad, et vabade radikaalide tekitatud kahju on ka organismi vananemise aluseks. Tuntuimad antioksüdandid on E-vitamiin ja C-vitamiin, seleen, tsink, vask ja magneesium, samuti beetakaroteen ja lükopeen. Nagu uuringud näitavad, ei võitle need mitte ainult vabade radikaalide vastu, vaid parandavad ka immuunsust, vähendavad vähi ja erinevate infektsioonide tekkeriski.

Põhitõdesid me juba teame: toit annab energiat (ilma milleta ei saa üldse sportimisest rääkida) ning aitab organismil taastada spordi ajal kaotatud energiavarusid. Kõik pole muidugi kaugeltki nii lihtne. Asi on selles, et organism ei suuda toidust saadavat energiat nii lihtsalt, otse teed pidi omastada – protsess, kus toit muutub keha kütuseks ja ehitusmaterjalideks, on keeruline ja selles osaleb kogu seedesüsteem. Kui see süsteem mõnes etapis on katki või näiteks töötab aeglasemalt, ei suuda organism toidust korralikult eraldada, töödelda ja omastada mineraale, vitamiine, valke, rasvu ja süsivesikuid, mis on vajalikud normaalseks toimimiseks. Selle tulemusena laenab organism need ained varudest või teistest organsüsteemidest ja tekib defitsiit, mida tunneme nõrkuse, väsimuse ja emotsionaalse ebamugavusena. Selliste probleemide vältimiseks saab seedesüsteemi toetada selleks sobivate toodetega.

Täisväärtuslik uni on üks olulisemaid inimese põhivajadusi, mis mitte ainult ei aita kehal tervist säilitada, vaid võib õigeaegselt ennetada füüsilisi ja vaimseid haigusi. Inimesed tänapäeval kipuvad alahindama une vajalikkust ega ole alati teadlikud, kui oluliselt see mõjutab elukvaliteeti. Suurem ühiskonna probleem on siiski välja magamatus, sest inimesed tänapäeval kipuvad alahindama une vajalikkust ja selle mõju tervisele. Lisaks peavad need, kes suudavad regulaarselt magada vaid neli-viis tundi, seda eeliseks, olemata teadlikud unepuuduse mõjust tervisele pikas perspektiivis. Selline käitumine on iseloomulikum meestele, sest naised on rohkem teadlikud täisväärtusliku une tähtsusest ja pühendavad sellele piisavalt aega. Naiste unepuuduse põhjused on sagedamini seotud väliste asjaoludega, näiteks murega laste pärast, samas kui meestel ei lase töö- ja probleemistress kvaliteetselt ja täielikult välja magada. Kasvuhormoon määrab keha kasvuprotsessid. Inimese kasvades muutub see oluliseks mineraalainete, rasvade, süsivesikute, valkude ainevahetuses ning reguleerib kilpnäärmehormoonide eritumist. Melatoniin reguleerib ka prolaktiini eritumist, mis omakorda mõjutab immuunsust, muutes ainevahetuse aeglasemaks ja võimaldades kehal puhata. Melatoniini teke on otseselt seotud nn õnnehormooni eritumisega. Melatoniini puudusel on raske uinuda.

Stressi sümptomid võivad mõjutada tervist isegi teadvustamata. Sa arvad, et haigus on süüdi peavalude, sagedase unetuse või tööviljakuse languses, kuigi sageli näitavad need sümptomid, et süüdi võib olla stress. Tõepoolest – stressi sümptomid võivad mõjutada sinu keha, sinu mõtteid ja tundeid ning käitumist. Võime ära tunda levinud stressi sümptomeid võib anda sulle võimaluse need ületada. Märkamatuks jäänud stress võib soodustada paljusid terviseprobleeme, näiteks kõrget vererõhku, südamehaigusi, rasvumist ja diabeeti. Me tajume stressi sageli igapäevaelu osana, millest ei saa lahti, ja alles äärmuslike tervisehäirete korral hakkame mõtlema stressi tegelikule mõjule ja sellele, et midagi tuleb muuta. Sellest pole võimalik hoiduda, kuid see on kontrollitav.