Valgulised toidulisandid on tänapäeval muutunud väga populaarseks ja sageli kasutatavaks tooteks. Sageli on nende kasutamine kaootiline ja põhjendamatu, mis pole mitte ainult rahaliselt ebaotstarbekas, vaid isegi tervisele ohtlik. Et valkude kasutamisest saada parimat võimalikku efekti, on oluline valida õige tooteliik, annus ja kasutusaeg.
Preparaatide tüüpidest
Konkreetseid tootenimesid mainimata võib turul saadaolevad valgulised toidulisandid jagada järgmistesse rühmadesse:
- Väga madala süsivesikutesisaldusega valgutooted ehk puhas valk – sisaldavad praktiliselt ainult puhast valku, kus 100 g kuivpulbri kohta on 80–90 g valku.
- Väikese süsivesikutesisaldusega valgutooted – 100 g pulbri kohta on süsivesikuid 10–20 g, valke 60–70 g.
- Lihasmassi suurendajad (inglise keeles – mass gainers) – 100 g pulbri kohta on süsivesikuid 50–60 g, valke – 30–40 g.
- Pärastkoormuse taastajad (inglise keeles – recovery) – 100 g pulbri kohta on süsivesikuid 60–70 g, valku 15–30 g. Koostiselt on need sarnased lihasmassi suurendajatega, ainult veidi väiksema valgusisaldusega;
- Aminohapete preparaadid vedelal või tableti kujul:
- täielik aminohapete spekter;
- asendamatud aminohapped;
- BCAA ehk hargnenud ahelaga aminohapped;
- üksikute aminohapete preparaadid, näiteks arginiin või glutamiin.
Pulbri päritolust
Valgulised toidulisandid on tavaliselt pulbri kujul või nende derivaatides (valmis kokteilid, patareid jne). Pulbri saamise viis ja päritolu võivad olla erinevad. Kõige levinum on vadakuvalk (whey protein), kuid leidub ka kaseiinil, veiselihal, sojal ja muudel taimsetel alustel valmistatud valgupulbreid. Arutelu selle üle, milline valk on kvaliteetsem, jääb lahtiseks, kuid praktikas peetakse vadakuvalku kiiremini imenduvaks ja soovitatakse kohe pärast füüsilist koormust, samas kui kaseiin imendub aeglasemalt ja vastavalt soovitatakse seda kasutada õhtul enne magamaminekut.
Kasutusviisidest
Valguliste toidulisandite kasutusviisil on suur tähtsus ja on mitu lähenemist. Kuid levinumad võtted on:
- kasutada kohe pärast treeningut – võib nii valku (eriti vadakuvalku) kui ka aminohappeid;
- kasutada õhtul enne magamaminekut – võib nii valku (eriti kaseiini) kui ka aminohappeid;
- kasutada füüsiliste koormuste vaheaegadel, näiteks kui päeva jooksul on mitu judovõitlust – soovitatavam on valk (eriti taastava tüüpi);
- enne füüsilist koormust – tavaliselt aminohapped, harvadel juhtudel ka valk (kui treeningu rõhk on rasvapõletusel vastupidavuskoormustes).
Soovitatavatest annustest
Soovitatav valgukogus ööpäevas, mida tuleks tarbida, on 1–2 g 1 kg kehakaalu kohta. 1 g/kg tuleks tarbida igal inimesel, 1,5 g/kg oleks soovitatav vastupidavuskoormuste esindajatele ja 2 g/kg jõu- ja sprindispordialade esindajatele. Sageli tarbivad kulturismi esindajad toidus palju suuremaid valgukoguseid eesmärgiga saavutada väljendunumat lihashüpertroofiat. Ausalt öeldes tuleb öelda, et suurte valguannuste kombineerimine õigete koormustega jõusaalis aitab kasvatada suuremat lihasmassi, kuid samal ajal paneb see väga suure koormuse siseorganitele: sooltele, neerudele, maksale ja võib põhjustada nende elundite tõsiseid kahjustusi. Lihtsamad tunnused, et toidus tarbitakse liiga palju valku, on eriti halvalõhnalised gaasid kõhus seedimata mädanevatest valkudest, sagedam urineerimine (eriti öösel), halvalõhnaline higi. Eriti ohtlik tervisele on olukord, kui võistlusteks valmistudes kombineeritakse suurt valgukogust väga väikese joodava veekogusega. See võib viia väga tõsiste neerukahjustusteni. Nagu teada, ei valuta neerud ja ilma eriliste eelkäijateta võib sellistel juhtudel ootamatult sattuda haiglas neerudialüüsi aparaadi juurde.
Pikema aja jooksul tekitab liigselt tarbitud valk positiivse tarbitud ja kulutatud energia tasakaalu, mis viib rasvumiseni. Tuntud valem “sööme rohkem kui kulutame” jääb muutumatuks ka valguliste toidulisandite suhtes. Rasvumise küsimus on eriti aktuaalne inimestel, kes hindavad üle oma treeningutes (sagedamini just jõusaalis) kulutatud energia hulka ja püüavad liialt kasutada valgupreparaate isegi treeninguteta päevadel.
Soovitatavatest kasutusaegadest
Toiduainetes saadaolevad valgud (loomse ja taimse päritoluga) tavalises menüüs suudavad tavaliselt tagada vähemalt 1 g/kg, seega ei peaks keskmine eestlane valkude puuduse pärast toidus eriti muretsema. Ka looduslike toiduvalkude imendumine peensooles on piisavalt tõhus, mis tähendab, et kui toidukorrad on normaalselt jaotatud ja söödud kogus on mõõdukas, on mädanemisprotsessid jämesooles minimaalsed. Kunstlikud valgulised toidulisandid, võrreldes toiduvalkudega, suudavad tagada nii palju lühema imendumisaja tarbimishetkest kui ka võimaluse hõlpsasti suurendada ööpäevas tarbitud valkude koguhulka, kohandades seda konkreetse sportlase nõudmistele. Seetõttu on autori arvates valgupreparaatide kasutamine kõige enam õigustatud järgmistel juhtudel:
- kasutades kohe pärast füüsilist koormust.
Koormus võib olla nii vastupidavus-, sprindi-, jõutüüpi kui ka spordimängud. Pärast füüsilist koormust on umbes 2-tunnine aken, mille jooksul organism imendub eriti aktiivselt erinevaid toitaineid ja kasutab neid kiiresti koormuses kulutatud ressursside või kahjustatud lihasstruktuuride taastamiseks. Kunstlikud valgukokteilid vedelal kujul (tavaliselt pulber veega või lõssiga) tagavad kiire imendumise, mis omakorda võimaldab valkudel kiiresti jõuda koormuses väsinud lihastesse. Praegu domineerib arvamus, et korraga on vaja vähemalt 20 g puhast valku, et tagada organismile piisavalt lähteaineid anaboolsete protsesside tagamiseks ja kiiremini peatada pärastkoormuse kataboolne impulss (eriti pärast vastupidavuskoormusi). Muide, sellise annuse tagavad ka toidupoodides leiduvad valgurikkad piimajoogid (nt Piena spēks), mis on suurepärane alternatiiv valgupulbritele. Siin tuleb individuaalselt vaadata, kas seedesüsteem saab selle tootega hakkama ilma ebamugavustundeta (kõhupuhitus, kõhuvalu, röhitsemine jne).
Et valk imenduks tõhusamalt ja täidaks paremini oma lihaseid taastavat funktsiooni, tuleb seda tarbida koos teatud koguse süsivesikutega. Seetõttu ei soovitata pärast koormust puhtaid valke, vaid parem on valida keskmise või kõrge süsivesikute sisaldusega valgutooted. Kui kasutad puhast valku, siis tuleb samal ajal tarbida ka kiireid, kõrge glükeemilise indeksiga süsivesikuid, näiteks banaani. Tuleb meenutada ka suhteliselt sagedast viga amatöörspordis, et peaaegu täielikult süsivesikud toidust välja jättes ja ainult valku intensiivselt kasutades ei saavutata kavandatud eesmärki – rasvapõletust ja lihaste kasvu. Lihasmassi kasvu ei toimu, kui lihased ei saa piisavalt süsivesikuid. Samamoodi kohaneb organism vähese kalorsusega dieediga, aeglustab ainevahetust ja põletab rasva laisemalt, mõeldes tulevastele raskematele päevadele;
- kasutades õhtul enne magamaminekut.
Kuna kasvuhormooni mõjul toimuvad kõige intensiivsemad taastumisprotsessid just une ajal, on väga oluline mõelda oma päeva viimasele toidukorrale ja ehitusmaterjali varustamisele oma kehale kogu öö jooksul. Kaseiinvalk imendub aeglasemalt ja järkjärgulisemalt, tagades nii piisavalt stabiilse valkude kättesaadavuse vereringes une ajal. Sama protsessi võiks tagada ka korraliku lihatüki hilise õhtusöögiga, kuid lihatooted panevad seedesüsteemile öösel väga suure koormuse. Sellisel juhul võib öine une kvaliteet olla häiritud ja tekkida ebamäärane higistamine, sest valku lõhustades eraldub märkimisväärne soojushulk. Valgupulbris on valgud juba praktiliselt lõhustatud olekus, mis hõlbustab oluliselt imendumisprotsessi. Õhtul sobiks rohkem madala või väga madala süsivesikute sisaldusega valgutoode, kuid tuleb jälgida, kas joodud valgukokteil ei põhjusta kõhupuhitust või muid seedehäireid, mis öösel pole soovitavad;
- muud juhud, mil täiendav valgu tarbimine on põhjendatud
Populaarsed on valgudieedid, mis õigesti rakendatuna võivad anda hea efekti ülekaalu vähendamisel. Kuid nagu kõigi kaalulangetusvõtetega, on jõud mõõdukuses ja järkjärgulisuses. Väga madala süsivesikute sisaldusega valgutooted võivad osaliselt asendada toidukorda, sest valgul on omadus tekitada küllastustunnet, mis vastavalt surub maha liigse isu nälja seisundis. Sportlased, kellel on vaja madalat keharasva protsenti, kasutavad mõnikord puhast valgukokteili hea relvana küllastustunde tekitamiseks ja soovi peatamiseks maiustusi näksida, eriti õhtuti.
Teaduslikult põhjendatud on ka teooria, et pärast vigastusi, mille raviprotsessis on vaja pikemat puhkeperioodi ilma treeninguteta, kasutatakse intensiivsemalt valke, kuigi füüsilist tegevust pole. See aeglustab liigse massi teket valkude arvelt vähem tarbitud süsivesikute tõttu ja stimuleerib vigastuse kiiremat paranemist nii luumurdude, lihasrebendite kui ka muudel juhtudel.



