Vitamiinide rolli sportlaste toitumises on uuritud mitmetes uuringutes ja tehtud oluline järeldus seoses sellega, et kui sportlasel on tasakaalustamata ja ebapiisav toitumine, siis vitamiinidega rikastamine ei anna positiivset tulemust. Üksikud vitamiinid on sportlastele eriti olulised ja on andmeid, et kui B1, B2, B6 ja C-vitamiini hulk toitumises on väiksem kui üks kolmandik soovitatavast päevasest annusest, siis 4 nädala jooksul väheneb sportlasel märkimisväärselt VO2 max ja anaeroobne lävi, isegi kui teiste vitamiinide hulk on piisav.
Pole vaidlusi seoses sellega, et sportimine suurendab vees lahustuvate vitamiinide ja mikroelementide kadu higiga ning vastavalt vajadust täiendava tarbimise järele. Sportlased on allutatud suurtele füüsilistele koormustele, mille juures on vaja suuremat kogust üksikuid vitamiine suurema energia tootmiseks kui see on vajalik inimesele, kes ei tegele spordiga. Siiski tuleb arvestada spordiala ja treeningu intensiivsusega. Isikud, kes osalevad fitnessiprogrammides 30–40 min/päevas 3 korda nädalas, võivad täielikult rahuldada toitainete vajaduse tavalise tasakaalustatud dieediga 1800–2400 kcal/päevas. Kirjandusallikates viidatakse sellele, et professionaalsete sportlaste energiatarbimine võib ulatuda 7500–10000 kcal/päevas.
Antioksüdantide rühm (vitamiinid C, E, β-karoteen) on samuti oluline sportlaste toitumises, sest hoolimata sellest, et sportlaste organismi antioksüdatiivne võime on kõrgem kui istuva eluviisiga inimestel, on väga intensiivsete treeningute käigus kaitsemehhanismidel raske neutraliseerida vabade radikaalide mõju.
Vitamiinid ei suurenda sportlaste töövõimet, välja arvatud vitamiinid, mis osalevad energia tootmises (B-rühma vitamiinid, sh pantoteenhape (B5), niatsiin (B3)), kuid keegi ei kahtle vitamiinide rollis sportlaste tervise tugevdamisel.



