Puhas toitumine
Väga aktiivne ja sportlik eluviis kui selline sobib kiviajale, mil iga päev veetsime vahelduva intensiivsusega füüsilistes tegevustes – minnes pikkadele matkadele, jälitades saaki, hüpates, ronides, põgenedes ohtude eest ja taas peatudes hinge tõmbama. See oli aeg, mil sõime suhteliselt vähe, hooajaliselt ja väga puhast, looduslikku toitu – ise püütud kala, leitud linnumunad, korjatud marjad, rohelised, köögiviljad, ulukiliha, sealhulgas elundid, nahk, kõhred.. teisisõnu järgisime paleodieeti. Üha sagedamini valivad sportlased sellise toitumismudeli, mis esiteks tähendab toodete kvaliteedi hindamist (valides võimalusel mahetoitu), et saavutada parimaid tulemusi. See tähendab ka rõhu asetamist vähendatud suhkru- ja süsivesikute kogusele (maiustused, teraviljad ja nende tooted, kaunviljad!).
Keto toitumine?
Toitumismaailmas on ka selline asi nagu ketogeenne toitumine. Kuigi see on praktikas osutunud kasulikuks pikkade distantside ja maratonide sooritusele, võib see potentsiaalselt tuua kasu ka kõrge intensiivsusega jõu- ja vastupidavustreeningutes.
Jäta hüvasti alkoholiga
Ei oleks mõistlik jätkata regulaarset pidutsemist, kui oled otsustanud oma vaba aja pühendada aktiivsele sportlikule eluviisile, kõrge intensiivsusega treeningutele või raskele füüsilisele pingutusele. Alkohol mitte ainult ei raskenda valkude sünteesi organismis (mis takistab lihaste arengut ja kasvu!), vaid võtab ka palju energiat.
Vahelduv paastumine..
..on veel üks söömismudel, mis uuringutes näitab väga positiivseid tulemusi. Vahelduv paastumine on 14-18 tundi kestev paastumine iga päev. Kuidas see reaalses elus välja näeb? Olenevalt sellest, milline spetsialist seda toitumismudelit soovitab, tuleks söömine lõpetada 18:00-20:00 õhtul ja alustada alles 12:00-14:00 päeval, nii et vahele jääks umbes 18-tunnine paus.
Miks see vajalik on? Uurides pikaealiste eluviisi, vastupidavamaid hõime, tervemaid inimesi – on üks element, mis neid inimesi ühendab – nad söövad vähe. Ja siin pole juttu paastumisest kui haiguslikust soovist kaalust alla võtta, vaid loomulikust tõelise nälja teadvustamisest. Küs endalt, kas alati, kui sa sööd, on sul tõeline ja ehtne nälg või on see siiski naudingu, aistingute ja rahulduse iha poole püüdlemine? Süües ainult tõelise nälja korral, ei vähene mitte ainult kaal, vaid ka jõud suureneb, sest organism suudab toidust saadud energiat palju tõhusamalt assimileerida.
Sellisel igapäevasel paastumisel on tegelikult palju rohkem plusse, kui esialgu võiks arvata. Vaatame mõnda neist:
- Kasvuhormoon (somatroopne hormoon) suureneb peaaegu viiekordselt (2,3)! Selle hormooni kõrgem tase soodustab rasvapõletust, lihaste kasvu, kudede paranemist ja paljusid muid keha funktsioone (4,5).
- Organismis toimuvad positiivsed muutused geenide ja teiste molekulide aktiivsuses, mis vastutavad pikaealisuse ja haiguste eest kaitse eest (näiteks vähk ja ajufunktsiooni häired) (7,8).
- Kehas käivitatakse rakkude uuenemisprotsessid, sealhulgas jääkainete eemaldamine rakkudest. Nende protsesside aktiveerimine võib kaitsta erinevate degeneratiivsete haiguste, sealhulgas Alzheimeri tõve tekkimise eest (6,22).
- Parandab ainevahetust, kiirendades seda 3,6 kuni 14%, mis aitab soodustada rasvapõletust (10,11). Pärast 2014. aastal läbi viidud teaduskirjanduse analüüsi on kaalulangus 3-24 nädala jooksul keskmiselt 3-8% keharasva protsendist ja 4-7% vööümbermõõdust, mis tähendab, et kaotati kõhupiirkonna ebasoodne rasv (12). See on palju!
- Potentsiaalselt tõhus ravi II tüüpi diabeedi ennetamiseks ja tüsistuste vähendamiseks, kuna vähendab oluliselt veresuhkru ja insuliini taset ning suurendab tundlikkust insuliini suhtes (vähendab insuliiniresistentsust, mis on seotud väga erinevate haigustega, sealhulgas diabeedi ja vähiga) (1,9,12, 14).
- Selline paastumine on lihasmassi suhtes palju säästlikum kui pikaajaline ja pidev kalorite piiramine. See tähendab, et põletatakse rohkem rasva, kui kaob lihasmassi (13).
- Uuringud näitavad, et vahelduv paastumine aitab vähendada oksüdatiivseid kahjustusi ja põletikke organismis, kaitstes sel viisil keha enneaegse vananemise ja erinevate degeneratiivsete haiguste eest (15,16,17,18).
- Vähendab selliseid südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid nagu põletikumarkerid, triglütseriidid, kolesterool, suhkru tase ja vererõhk (19,20,21).
- Rottidega tehtud uuringutes on täheldatud uute närvirakkude ja neuronite tootmist ning suurenenud ajupõhist neurotroofset tegurit (BDNF), mille madalamad väärtused on seotud depressiooni ja teiste ajufunktsiooni probleemidega (23,24,25,26). See tähendab, et vahelduv paastumine parandab potentsiaalselt ajufunktsioone, kaitseb kahjustuste eest, parandab keskendumisvõimet, mälu ja meeleolu.
- Vahelduv paastumine võib potentsiaalselt suurendada eluiga,näidates 83% pikemat eluiga võrreldes isikutega, kes paastumist ei järginud (rottidega tehtud uuring) (27,28).
- Parandab immuunsust (vabanedes nõrgematest, vanematest rakkudest organismis, jättes tugevamad ja tootes uusi) ja kaitseb seda (nt keemiaravi korral), aitab regenereerida uusi rakke, käivitab enesetaastumismehhanisme tüvirakkude aktiveerimise kaudu (29).
Artikli allikana on kasutatud portaal topivesels!



